Esimene artikkel meedias (ümberpööratud klassiruumi õppemeetodist)

Uus kooliaasta algas enamusel 1.septembril kontaktõppes ja peagi saab mööda teine koolinädal. Kevadel tuli meil ülikoolis nii mõneski õppeaines kirjutada artikkel haridust puudutaval teemal.

Huvitav Kool avaldas oma blogipostituses minu mõtted ümberpööratud klassiruumi õppemeetodi kohta (ingl.k. flipped classroom). Olen selle õppemeetodi suur fänn ja leian, et see on igati kooskõlas nüüdisaegse õpikäsitusega ja õppijakeskse õpetamisega. 

Ma vist ei pea enam kordama, et olen väga rahul Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppega. See paneb päriselt ka pingutama ja päris palju mugavustsoonist välja astuma. Aga just selle tõttu juhtuvadki suured asjad. Näiteks ma olen juba ammu unistanud, et võiks midagi "asjalikku" meedias avaldada, kuid ikka jäi see mingi pisiasja taha pidama. Alles nüüd võib öelda, et aeg oli küps, õppejõud olid väga toredad ja toetavad, ja vot nüüd pidi see artikkel ilmuma 😊

Suur tänu kõigile!

P.S. Kes soovib lugeda rohkem ümberpööratud klassiruumi õppemeetodi kohta, siis minu bakalaureusetöö leiab täismahus sellelt lehelt 😉

Õppekava koostamise ja rakendamise alused 1. kohtumine zoom-is

Täna on ilus laupäeva hommik. Päike paistab ja kuskilt pole aru saada, et 2 päeva on väljas möllanud megatorm. Kui õppejõud Maria saatis zoomi-loengu lingi, siis veel eile ei olnud ma kindel, kas ma kell 8.15 ikka "jõuan" tundi minna... Olukord on ju selline, et kõik loengud-seminarid on viidud e-õppesse üle. Kuidagi kummaline on astuda kaks sammu ja minna loengusse teise tuppa arvutiekraani ette kohvitass käes 😉

Seminari ma jõudsin ja olen selle üle väga õnnelik-tänulik!!!
Praeguses olukorras, kus koroona-viiruse tõttu on enam-vähem kogu õpe üle läinud kaugkoolitusele ja distantsõppele, ongi hea arutada teemade üle, mis "loom" siis ikkagi on see õppekava ja milline on tema roll selles olukorras.
Tänases seminaris tulid esile küsimused:
- Kui palju saab õppekava ette kirjutada, mida iga konkreetne õpetaja peab(?) oma klassis/rühmas tegema? Ja kuidas peab(?) tegema?
- Kui meil on lapsest-lähtuv  õppekava, siis mis mahus (praeguses olukorras) me võime nõuda õpilaselt õppekava täitmist? Aga õpetajalt? Lapsevanemalt?
- Kui õppekava kõik (õpiväljundid) ette kirjutab, siis kes vastutab nende täitmise/ saavutamise eest? Kas õppekava???
- Kuhu siinkohal asetub mitteformaalne, informaalne ja sotsiaalne õppimine?

Minu arust (isiklik arvamus) on Eestis liiga palju õpiväljundipõhist õpet ja on ära unustatud see protsessiosa. Õppimise protsessi toetavad suurepäraselt aktiivõppemeetodid, projektõpe, uurimuslik õpe. Protsessipõhisele õppele tuleb kasuks mentorluse harjutamine, kuidas siis ikkagi toetada õpilase arengut...
Loomulikult üks ei välista teist! Õpiväljundid saavutatakse läbi õppeprotsessi ja õppeprotsess toetab õpiväljundite saavutamist. Siinkohal tuleks meelde tuletada, et õpilased peavad olema kaasatud eesmärkide püstitamistesse, et tekiks see ennastjuhitavus. Koostöös/ üheskoos tuleb leida see tasakaalupunkt õppekava eesmärkide, õpetajate eesmärkide ja õpilase eesmärkide/huvide vahel.
Kui see tasakaal on leitud, alles siis saavutatakse tulemus, mis viib edasi ja kus toimub õppimine. Mina ise tahan olla õpilase individuaalset õpirada toetav õpetaja 😊

Praegusel ajahetkel on meil kõigil suurepärane võimalus hakata rakendama nüüdisaegset õpikäsitust (NÕK), kus on välja toodud seitse olulist aspekti: õppija enesejuhtimine, koostöö, emotsionaalne rahulolu, sisemine motivatsioon, toimetulek muutustega, avatus ja refleksioon. Lähemalt saab sellest lugeda SIIT.

Mulle väga meeldib, et õpetajad on omavahel hakanud tegema rohkem koostööd. Kindlasti tehti koostööd ka varem, kuid nüüd on tulnud see rohkem nähtavale. Ma näen sotsiaalmeedias, kuidas erinevate erialade õpetajad on koondunud, jagatakse õppematerjale ja töölehti ning kasulikke keskkondi. Õpetatakse ja õpitakse ühiselt neid keskkondi kasutama. Siinkohal kutsun kõiki ühinema nende keskkondadega- ühineme, oleme üksteisel toeks, jagame teadmisi 😊
*FB grupp: Koduõpe tehnoloogia abil  Gruppi haldab Eesti Haridustehnoloogide Liit. Jagame nõu ja kogemusi kuidas läbi viia koduõpet tehnoloogia abil. Meie fookus on tehnoloogial ehk kuidas tehnoloogia aitab õpilast, õpetajat ja vanemat distantsõppe ajal. Sellest grupist leiad ka erinevad valdkondlikud grupid, näiteks klassiõpetajad, matemaatika või loodusõpetuse õpetajate grupid, kaugõpe HEV-lastele jne. Vaata lähemalt Valdkondlikud grupid ja järelvaadatavad veebiseminarid.
*On ka eraldi FB grupp lapsevanematele: Kodune distantsõpe Grupis hoiame fookuses, kuidas korraldada enda lapse kodust kaugõpet LAPSEVANEMA rollis

Eesti on küll e-riik, samas palun ärme unustame, et kõigel on piirid- kas 8 tundi järjest ekraani ees on mõistlik olla? Või on need digivahendid samasugused vahendid nagu ka õpik, töövihik ja tahvel? Kas ja kuidas on praegune arvuti teel õppimine õpilase-keskne?
Püüdleme sinnapoole, et DIGIVAHENDITE KASUTAMINE OLEKS ikka EESMÄRGIPÄRANE (make technology meaningful)!

Õppekava koostamise ja rakendamise alused 2.kohtumine

Täna hommikul oli meil teine seminar õppekava koostamise aines.
Hoolimata varajasest algusest ja pühapäeva hommikust, oli tuju hea ja meeleolu ülev, lihtsalt seltskonna pärast juba. Alguseringis saime enda kohta öelda ja teiste kohta kuulda juba natuke rohkem. Selleks, et hommikust unisust peletada ja kaasõppijate nimesid meelde tuletada, pani Maria meid plaksutama. Selles mängus oli mingi oma rütm ja kaasõppijate nimesid pidi nimetama, aga kuna see väga hästi ei õnnestunud, siis oli natuke naljakas ka. 
Peale mängu oli just paras hetk alustada grupitööga, kus saime harjutada kavandamist. Gruppides loodi treeningplaan, reisikava, aiakava ja ehitusepohhi kavand 3.klassile. Et mida siis vaja on, et saaks valmis ühe ägeda kavandi.

Oluline ülesanne oli leida üles see ühisosa planeerimisel, et koostada õppekava. 

Õppekava koostamiseks alustasime küsimustest:

-kellele? ehk SIHTRÜHM- kas lasteaed, kool, HEV, huvikool jne
-milline? ehk SISU
-milleks? ehk EESMÄRK, METOODIKA, ÕPIVÄLJUNDID
-ressursid? ehk aeg ja raha (kelle raha)
-piirangud? kes on omanik, kehtivad seadused
-tingimused? KESKKOND, KONTEKST, KOGUKOND
-kes teeb ja kes vastutab? 

Kui kõrvutada omavahel tegevuskavade planeerimist ja õppekava koostamist, siis palju erinevusi ei olegi. Oluline on vastata võtmeküsimustele ja järgida seaduses ettenähtud struktuuri. Mina saan sellest nii aru, et ette on antud kindel raamistik, mille sees on ruumi paindlikkusele. Sest kuidas muidu seletada seda, et iga haridusasutus on ikkagi väga omanäoline.
Igal juhul ei tundu see õppekava koostamine enam nii keeruline ja tundmatu. Kui nüüd need 4 kohustuslikku kodutööd saab korralikult tehtud, siis usun, et suudan koos kolleegidega õppekava koostada küll.

Õppekava koostamise ja rakendamise alused 1.kohtumine

Õppegrupp sai esimest korda kokku reedel, 14.veebruaril 2020.
Õppejõud Maria oli särav ja tegi loengu alguses sissejuhatava ringi,
kus kõik kursusel osalejad said end tutvustada.
Küsimused 1) kogemus õppekavadega (kas oleme ise teinud või osalenud mõnes töögrupis vms); 2) küsimus, mida ma sellelt ainelt ootan.
Kohal oli meid 15 inimest (haridusinnovatsiooni esimene ja teine kursus koos), kellest pooltel oli kogemus õppekava koostamisega ja teistel ei olnud.

Minul on kokkupuude olnud õppekavadega vaid nii palju, kui õpilasena koolis käies ja nüüd õpetajana kooli õppekava täites. Aga põhjus, miks ma ennast sellele ainele  registreerisin oli lihtne- mul on vaja luua järgmiseks sügiseks  uus ainekava lihtsustatud õppele, kus osalejateks on 8, 9 ja lisa-aasta klassid. Mulle tundub, et ainekava on keeruline luua, kui pole selgeks teinud, mis see õppekava siis on. Selle aine raames loodan saada selgust ja kodutööde käigus ka juhiseid või toetust, kuidas seda teha.

Ma pole varem  eriti palju mõelnud kooli õppekavale ja selle täitmisele. Ainult nii palju, kui oma tundide läbiviimiseks vajalikud nõuded ja saavutatavad õpiväljundid. Tunni edenedes tundsin järjest enam soovi olla professionaalsem ja suhtuda tõsisemalt õppekavasse ja selle täitmisse, kui varem. Hakkasin aru saama, kui oluline dokument on see kooli toimimise seisukohalt.

Mulle meeldis tunni/seminari ülesehitus. Väga mõnusas ja vabas keskkonnas sai arutleda selle üle, mis see õppekava siis on.
Ühiselt jõudsime selleni, et õppekava on (või võiks olla):
*struktuur või alustala
*kava, mille järgi õpitakse ja õpetatakse
*raam (millest võib ka välja tulla, st mõtle raamist välja)
*plaan (mis mõnikord ei tööta, siis on vaja ka plaani B või isegi plaani C)
*ajakava, mis paneb paika, mis aja jooksul õpiväljundid saavutatakse
*ideaalvariant, mille poole püüelda
*abimaterjal (kui ta on hästi koostatud)
Minu jaoks seisneb õppekava VÄÄRTUS  selles, et ta on abiks suhtlemisel, kus kõik osapooled (kool, kooli pidaja, õpetaja, õpilane, lapsevanem) saavad ühiselt ja ühtemoodi aru, kuidas meil asjad on ja kuidas käivad.

Seminaris saime läbi teha praktilise harjutuse, kus kirjeldasime õppekava olemust läbi erinevate metafooride. Sattusin kõrvuti olema koos Jane ja Nelega, kus meile kangastus sarnane mõte, et õppekava on kui kultuurpuu. Alguses, kui hakkad seemet külvama, siis on sul ees ettekujutus, mis sellest saab ja kuidas ta välja hakkab nägema. Puukese kasvades on vaja tema eest hoolitseda ja vajadusel toetada. Kui aga puu on juba suurem, siis on hool teistsugune. Peab tohterdama, kui on loomakahjustusi, peab kuivanud ja risti kasvanud oksad eemaldama. Sügisel, kui lehed langevad on hea üle vaadata, kuhu me jõudnud oleme, et kevadel siis uue aastaringiga alustada.
Meie grupis tekkis väga palju erinevaid metafoore, mille kirjeldusi on nii põnev kuulata.

Edasi saime lähemalt uurida erinevate maade  õppekavasid (trükitud vormis). Mulle meeldis, et arutasime korralikult läbi nii kodutööde osa kui ka hindamiskriteeriumid. Selle aine raames on meil seitse kohtumist ja ma juba ootan järgmist 😀

Tere!

Hea sõber, mina olen Kaire Kollom-Vahtra.

Oled sisenenud minu digitaalsele õpi- ja arenguteele.

Õpin Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni erialal.

Päris mitmes õppeaines on vajalik täita õpimappi, et reflekteerida oma õppimist ja arengut. Mõtlesin seda teha blogivormis. Ja see õpimapp  (või arengumapp või e-portfoolio) on loodud selleks, et oleks reaalajas näha minu arenemine läbi magistriõpingute. Esialgu jah, ainult magistriõpingute ajal (2019-2021) ma seda virtuaalset päevikut pean. Mis toimub kahe aasta pärast, eks seda on hiljem näha 😊

Soovi mulle jõudu ja ole hea... 

kus viga näed laita, seal tule ja aita- ehk palun kommenteeri ja jaga oma arvamust. 

Aitäh!

Väike definitsioon ka, mis see õpipäevik siis on või olema peaks:
"Õpipäevik on vahend, mis võimaldab:
-üliõpilastel väljendada oma õpikogemusi ja seeläbi tõhustada õpiprotsessi;
-õppejõul saada ülevaade sellest, kuidas üliõpilane õpib, ja teha vajaduse korral õppetöös muudatusi."
Allikas: Õpipäevik üliõpilase õpimaailma peegeldajana, Riina Reinsalu, Ene Voolaid (Tartu Ülikool)