Õppegrupp sai esimest korda kokku reedel, 14.veebruaril 2020.
Õppejõud Maria oli särav ja tegi loengu alguses sissejuhatava ringi,
kus kõik kursusel osalejad said end tutvustada.
Küsimused 1) kogemus õppekavadega (kas oleme ise teinud või osalenud mõnes töögrupis vms); 2) küsimus, mida ma sellelt ainelt ootan.
Kohal oli meid 15 inimest (
haridusinnovatsiooni esimene ja teine kursus koos), kellest pooltel oli kogemus õppekava koostamisega ja teistel ei olnud.
Minul on kokkupuude olnud õppekavadega vaid nii palju, kui õpilasena koolis käies ja nüüd õpetajana kooli õppekava täites. Aga põhjus, miks ma ennast sellele ainele registreerisin oli lihtne- mul on vaja luua järgmiseks sügiseks uus ainekava lihtsustatud õppele, kus osalejateks on 8, 9 ja lisa-aasta klassid. Mulle tundub, et ainekava on keeruline luua, kui pole selgeks teinud, mis see õppekava siis on. Selle aine raames loodan saada selgust ja kodutööde käigus ka juhiseid või toetust, kuidas seda teha.
Ma pole varem eriti palju mõelnud kooli õppekavale ja selle täitmisele. Ainult nii palju, kui oma tundide läbiviimiseks vajalikud nõuded ja saavutatavad õpiväljundid. Tunni edenedes tundsin järjest enam soovi olla professionaalsem ja suhtuda tõsisemalt õppekavasse ja selle täitmisse, kui varem. Hakkasin aru saama, kui oluline dokument on see kooli toimimise seisukohalt.
Mulle meeldis tunni/seminari ülesehitus. Väga mõnusas ja vabas keskkonnas sai arutleda selle üle, mis see õppekava siis on.
Ühiselt jõudsime selleni, et õppekava on (või võiks olla):
*struktuur või alustala
*kava, mille järgi õpitakse ja õpetatakse
*raam (millest võib ka välja tulla, st mõtle raamist välja)
*plaan (mis mõnikord ei tööta, siis on vaja ka plaani B või isegi plaani C)
*ajakava, mis paneb paika, mis aja jooksul õpiväljundid saavutatakse
*ideaalvariant, mille poole püüelda
*abimaterjal (kui ta on hästi koostatud)
Minu jaoks seisneb õppekava VÄÄRTUS selles, et ta on abiks suhtlemisel, kus kõik osapooled (kool, kooli pidaja, õpetaja, õpilane, lapsevanem) saavad ühiselt ja ühtemoodi aru, kuidas meil asjad on ja kuidas käivad.
Seminaris saime läbi teha praktilise harjutuse, kus
kirjeldasime õppekava olemust läbi erinevate metafooride. Sattusin kõrvuti olema koos Jane ja Nelega, kus meile kangastus sarnane mõte, et õppekava on kui
kultuurpuu. Alguses, kui hakkad seemet külvama, siis on sul ees ettekujutus, mis sellest saab ja kuidas ta välja hakkab nägema. Puukese kasvades on vaja tema eest hoolitseda ja vajadusel toetada. Kui aga puu on juba suurem, siis on hool teistsugune. Peab tohterdama, kui on loomakahjustusi, peab kuivanud ja risti kasvanud oksad eemaldama. Sügisel, kui lehed langevad on hea üle vaadata, kuhu me jõudnud oleme, et kevadel siis uue aastaringiga alustada.
Meie grupis tekkis väga palju erinevaid metafoore, mille kirjeldusi on nii põnev kuulata.
Edasi saime lähemalt uurida erinevate maade õppekavasid (trükitud vormis). Mulle meeldis, et arutasime korralikult läbi nii kodutööde osa kui ka hindamiskriteeriumid. Selle aine raames on meil seitse kohtumist ja ma juba ootan järgmist 😀